Kodune kunstitund väikelastega - õudus või õnnistus?

Kõigile lastele meeldib värvidega mäkerdada, see hoiab neid pikalt tegevuses, arendab loovust, fantaasiat ja käelist tegevust. Tihti on ettevõttmine ise vanematele suureks väljakutseks - hirm värviplekkide ja segaduse ees. Kuidas korraldada kodust kunstitundi lapsesõbralikult ja nii, et majapidamisest midagi järgi ka jääks?
Nüüd kui lapsed pikalt kodus on olnud, on lapsevanematele kujunenud suureks väljakutseks nende aja sisustamine - kõik mängud on läbi mängitud ja meisterdamismõtted otsakorral! Sellises olukorras tuleb abiks "mäng värvidega", kus iga katsetusega sünnib midagi uut ning mänguvõimalusi on lõpmatult. Väga hästi sobib tegevus juba päris pisikestele, kes keeruliste meisterdamisülesannetega veel hakkama ei saa. Samuti on see hea abimees väikse vanusevahega väikelaste puhul, kellele tihti jõukohast ja huvi pakkuvat koostegevust raske leida on. Täna vaatamegi kuidas 1,5 aastane Maribel ja 3 aastane Markus koos kunsti loovad!

Kõige magusam osa on muidugi see, et antud tegevus ei nõua lapsevanemalt olulist pingutust, värvidemäng haarab lapsed endasse ja nad saavad kogu protsessiga suurepäraselt ise hakkama, mis annab vanemale hetke hingetõmbeks ja oma särasilmade imetlemiseks. Kuid valvsust ei tohi kaotada, sest loova lapse pintslitõmbed ei piirdu ainult paberiraamidega. Samas lihtsustab ettevalmistatud keskkond, õiged värvid ja töövahendid oluliselt järelkoristusele kuluvat aega!

Millest alustada?

Kus värvimist läbi viia? Kohe kui ilmad lubavad, oleks kindlasti esimeseks valikuks õu! Looduses lihtsalt ei pea muretsema, et värv midagi ära rikub. Niikaua kui seda teha ei saa, oleme valinud kunstitunniks vannitoa, kuna kasutame pestavaid värve (vt siit), siis kui midagi maha läheb, sest nagunii läheb, saab sealt plaatidelt kergesti värvi maha pesta, samuti on kohe käepärast vesi. Ei ole harv nähtus, kui lapsed kunstitunnist otse vanni pessu lähevad. Kui aga vannitoas antud tegevuseks piisavalt ruumi ei ole, tasuks kunstitunni tarbeks kasutatava eluruumi osa põrand/sein katta ehituspapi või kilega, et vältida värvi sattumist seintele ja põrandale.


Mida vaja läheb?
Värvi, värvialust, pintslit ja veetopsi. Soovi korral saab lisada erinevaid abivahendeid - meie kasutasime sel korral värvirulle (vt. siit), et proovida uusi tehnikaid.  Kodustest vahenditest saab kasutada ka näiteks vatipulkasid, svamme, pesulõpsu vahele kinnitatud vatitups ja palju muud.

Kuidas valida värvi? Eelista tuubivärvi, mida saab alusele valada. Nii saad anda lapsele väikse koguse värvi, mis tagab selle, et see ei lähe maha ja vajadusel saad panna alati juurde. Samuti saab laps värvialusel ise kogeda kuidas värvid segunevad ning omale sobiva tooni luua. Klassikalistes pisikestes topsides olevate värvidega kipub juhuma nii, et väikelaps songib sama pintsliga igat topsikut, värvid segunevad ja peale esimest kasutamist on igas topsikus pruun värv. Tuubivärviga seda ei juhtu ja saate iga kord värvimist puhaste ja selgete värvidega alustada. Alustada võiks kolmest põhivärvist - punane, sinine ja kollane, kuna need pakuvad tegelikult võimalust segada valmis ka kõiki teisi värve, suurematele lastele saab lisada musta ja valge hele-tumeduse reeguleerimiseks. 

Väikelaste puhul jälgi, et värv oleks kemikaalide ja mürkainete vaba, sest paratamatult satub värvi nahale ja võimalik, et isegi suhu! Alla aastastele lastele mõeldud kunstitundides kasutatakse värvidena hoopis laktoosivabasid värvilisi jogurteid, mis on beebidele nii maitsvad kui ohutud!




Küll aga kohe, kui lapsed jalad alla võtavad peaks neile kätte andma pintsli. Pintsliga värvide kasutamine arendab peenmotoorikat, kuid mis veelgi olulisem - käe-silma kordinatsiooni, mis soodustab nii kõne arengut kui enamike eneseteenindusega seotud oskuseid nagu söömine ja riietumine ning laps hakkab mõistma, et tema käsi saab teha seda, mida soovib tema väike pea. Pintsel olgu lapsele sobivas mõõdus, et seda oleks mugav kasutada. Väikelapse värvipintsli leiad siit. Läbi pintsli saab laps kordumatu võimaluse eneseväljenduseks ja avab oma fantaasia ja meeled, värve ja värvimist kasutatakse mänguteraapiates, et lapsi avada ning lasteni jõuda.


Kui ettevalmistused tehtud, on aeg asuda mäkerdamise juurde!

Klassikalise pintsli asemel pakuvad lastele vaheldust ka värvirullid (vt. siit), mida rullitakse hea meelega ka ilma värvita.

Kuna värvirullid on suured, kasutasime värvialuse asemel sel korral suuremaid topsikuid, kuhu rull ka sisse mahuks.
Kui kolmene harjutab pingsalt piirides püsimist, siis poole väiksemale ei ole mingiks probleemiks, kui paber saab otsa!
Kui aga paberit juurde küsitakse, tähendab, et ettevõtmine on ennast õigustanud!

Noor kunstnik oma teoseid imetlemas.

Loodetavasti julgustavad need nõuanded lapsevanemaid rohkem ja juba väiksemate lastega koduseid kunstikatsetusi tegema! Tegevus on lõbus ja arendav, pakub palju võimalusi, kunstitarbeid saab kasutada pikalt ja mida aeg edasi, seda iseseisvamaks lapsed oma töödes ja ka enda järgi koristamises lähevad. Lõbus ja kasulik aeg, uued kogemused ja vahvad pildid mälestuseks!

Kunstitarvete valikuga saab tutvuda siin.
Eelmine
Esimesed lauamängud 2-4 aastastele lastele

Vastused puuduvad

Email again: