Milline on arendav mänguasi?

Näen tihti facebookis postitusi kus kirjutatakse stiilis: "Soovin osta arendavaid mänguasju oma 2 aastasele lapsele." Üldjuhul jääb mulle ebaselgeks, mida tegelikult otsitakse ja tõenäoliselt on see sama ebaselge ka postituse autorile - üleskutses soovitakse ju, et keegi teine nn. arendavale mänguasjale läbi oma pakkumise nimetuse annaks. Mida aga tegelikult siis arendavaks mänguasjaks pidada?
Iga lapsevanem soovib oma lapse arengut igakülgselt toetada, samuti on ootused ja normid selles osas, mida laps teatud vanuses oskama peaks kõrged. Igalt mänguasjalt otsitakse õpetlike omadusi ja peale selle soetamist soovitakse näha kiireid tulemusi lapse arengus. 

Paljud lastekasvatusteooriad- ja spetsialistid (Maria Montessori, Emmi Pikleri jpt) aga leiavad, et laps areneb kõige paremini vaba mängu käigus, täiskasvanu ülesanne on luua turvaline keskkond ja anda lapsele kätte õiged töövahendid, ning sealt edasi õpib laps juba ise, sest tal on sündides kaasas loomupärane soov uurida, õppida ja areneda. Mis siis on need õiged töövahendid? 

Antud teema on kindlasti vanusegrupiti varieeruv, kuid tähelepanekuid arendavate mänguasjade ja tegevuste valimiseks, mis kehtivad kõigile vanusegruppidele, on mitmeid:
  • Mänguasi olgu lihtne ja õpetagu vaid ühte asja. See soovitus kehtib eelkõige
    õppemängude kohta. Mänguasjad, mis üritavad korraga kõike õpetada ei pruugi lõppkokkuvõttes lapsele mitte midagi õpetada, kuna on oma olemuselt siiski liiga keerulised ja tekitavad lapses segadust.

  • Arendaval mänguasjal ei pea olema otsest seost koolis õpitavaga, mänguvalik peab
    olema mitmekülgne, toetades lapse füüsilist, vaimset, sotsiaalset ja intelektuaalset arengut ning loovust. Tähti ja numbreid jõuab koolis õppida küll ja veel, eelkoolieas on oluline saavutada kontroll oma keha ja emotsioonide üle ning omandada sotsiaalsed normid ning koostoimimise oskus.
  • Mänguvalik võiks lähtuda eelkõige lapse vajadusest. Väikelapsele, kes ei oska veel rääkida, ei peaks õpetama värve, vaid eneseväljendusoskust ning keeleõpet toetavad kõige paremini hoopis erinevad rollimängud ja sensoorsed tegevused. 
  • Ära anna mänguasjale kindlat tähendust, sellega piirad automaatselt lapse loovust
    loovust ja lood soodsa pinnase sadade mänguasjade ostmiseks. Näiteks, väga paljudel sarjadel on oma minifiguurid ja laps kasutab neid vaid selle konkreetse mänguga mängides. Samas võiks lapsel olla lihtne komplekt (vt siit) inimesi meenutavaid tegelasi, millega saab mängida nii nuku- kui klotsimajas, sõidutada auto kastis või valmistada neile süüa mänguköögis. 
  • Mänguasi peaks olema pigem passiivne, et laps saaks olla aktiivne. Laps peaks
    saama mänguasjaga ISE midagi teha, oma kätega. Mänguasjad, mis ise palju teevad tüütavad lapse kiiresti ära ja ainult vaatamise või nupu vajutamise käigus õpib laps vähem, kui ise tehes. Tegu-tagajärg suhet õpetavad hästi muusikariistad (vaata siit), mida kasutades laps näeb otsest tulemust oma tegevusele.
  • Mänguasjad peaksid koos lapsega kasvama, et ka lapsel endal oleks võimalik näha
    arengut. Näiteks klotse saab laps pikalt kasutada - arenedes ise moodustab ta klotsidest aina uusi ja keerulisemaid ehitisi, samuti on palju konstruktorite, legode ja raudteedekomplekte (vaata siit), mida saab aina edasi arendada.

  • Mänguasju olgu korraga saadaval pigem vähem. Nii annad võimaluse lapse
    loovusel ellu ärgata ja siseneda fantaasiamaailma, kus laps saab anda ise esemetele uue elu. Näiteks, ühel päeval on puuklots mobiiltelefon, järgmisel juba koorem kalluri kastis. Kodus võib mänguasju muidugi rohkem olla, tasuks osad silme alt ära panna ja siis lapsele kättesaadavat valikut vahetada, et oleks jälle uut ja põnevat avastamist.
  • Ära lähtu mänguasjavalikul lapse soost! Tänapäeva ühiskonnas eeldatakse naistelt
    ja meestelt samu oskuseid, seega pigem alustada nende tutvustamisega juba varakult, et lapsel oleks tulevikus lihtsam, samuti saab laps seeläbi palju rohkem kogemusi. Väikesed poisid kokkavad hea meelega emaga köögis ning tüdrukutel on põnev isaga mõned naelad puusse lüüa. 
  • Paku lapsele võimalust kogeda erinevaid materjale oma kätega. Nii peenmotoorika
    kui meelte ning taju arengu jaoks on oluline, et laps saaks katsuda oma kätega vett, liiva, kive, lehti ja nendega vabalt mängida. Savi, kineetiline liiv, näpuvärvid, plastiliin ja veemängud rahustavad last ning arendavad nii käelist tegevust, kui loovust, lastes lastel erinevaid asju mesterdada. 
Pole olemas ühtset vastust, millised on parimad arendavad mänguasjad, küll aga aitavad need näpunäited valida mänguasju, millel on tõenäoliselt suurem kasutegur ja pikem kasutusaeg. Ei tasu ka alahinnata huvi jõudu - inimene teeb ikka kõige parema meelega seda, mida talle kõige rohkem teha meeldib. Näiteks, minu poeg on kirglik autode ja radade fänn, käelise tegevuse arendamiseks meisterdamegi tavaliselt plastiliinist parklaid, sõiduteid ja liumägesid, kust autosid alla veeretada. Üsna varakult õppis ta ka paberile ise ringi joonistama, peale seda kui mina olin tema soovil korduvalt talle autoringrada joonistanud. Kasutage lastes erinevate oskuste arendamiseks nende lemmiktegevusi ja pakkuge neile kvaliteetseid töövahendeid.
Eelmine
Miks eelistada puidust mänguasju?
Järgmine
Kuidas kujundada väikelapse tuba?

2 vastust

Email again:
Ann 2. november 2019
1)Facebookis kirjas, et nõuanded emadele, kuid sobivad väga hästi ka isadele ;)
2)"Väikesed poisid kokkavad hea meelega emaga köögis ning tüdrukutel on põnev isaga mõned naelad puusse lüüa. " Tore oleks kui nii ema ja isa õpetavad lastele kokkamist ja naelte löömist.
Sirena 4. november 2019
Teil on täielik õigus! Selline info on kasulik nii emale- kui isale ja loomulikult on parim, kui mõlemad vanemad osalevad lapse arendamis- ja kasvatustegevuses koos!